14 janeiru 2022: Ministra Saúde dr. Odete Maria Freitas Belo partisípa Diálogu Esélensia Primeiru Ministru Sr.Taur Matan Ruak ho Autoridade Lokál no Komunitária Díli nian “REFORSA REZILIÉNSIA NASAUN NIAN” iha Centro Convenções Díli.

Iha diálogu ne'e Autoridade no Komunidade sira husu mós Ministériu Saúde atu harii Postu Saúde iha Casnava nomós husu atu halo Óspital Munisipál iha Munisípiu Díli tanba iha Munisípiu Díli to'o Agora seidauk iha Óspital Munisipál.

"Harii Postu Saúde iha Casnava, atu hato’o de’it katak loos duni ita-boot sira iha ona koordenasaun hamutuk ho Diretóra Serbísu Saúde Munisípiu Díli nian, atu hatete katak rai ne’ebé mak ita-boot sira hatudu ne’e ita-boot sira atu indika fali rai seluk tanba rai ne’ebé mak hatudu ne’e besik mota. Entaun favor ida atu kordena didi’ak fali asuntu ida-ne’e atu bele tau ninian kontinuasaun ne’e halo nusá"

"Kona-ba asuntu atu eleva Vera-Cruz hanesan óspital munisipál, prontu atu informa de’it katak ita iha Lei ho baze legal la ko’alia kona-ba óspital munisipál maibé ami koko atu haree estabelese no elebora hela Lei ida ne’e, maibé iha tempu hanesan wainhira elebora Lei, ami mós halo ona levantamentu ba iha Sentru Saúde nomós Sentru Saúde Internamentu ne’ebé mak sira kobre ema mais de 50 mill pesoás ."

"Wainhira ita-boot sira-nia sentru saúde ou sentru saúde internamebtu ne’ebé mak ninia komunidade ou ninia populasaun mais de 50 mill pesoas ida-ne’e iha direitu atu harii óspital munisipál, no iha Dili ami planeia hela levantamentu ne’e halo ona ba iha Sentru Saúde Comoro nomós Sentru Saúde Vera-Cruz, dalaruma karik ami sei hahú iha Comoro tanba Comoro nia popusaun barak liu Vera-Cruz maibé ha’u hanoin katak Vera-Cruz ho Comoro sai ona fatin prioridade ba Ministériu Saúde atu haree atu eleva sira-nia nível Sentru nian husi Sentru Saúde ba Óspital Munisipál."

Enkuantu kona-ba tratamentu saúde ba Polísia sira nian Ministra Saúde hatete" Hakarak atu fó hanoin fila-fali ba ita hotu katak ita-nia Polísia sira mós ita iha médiku lubuk ida ne’ebé mak bá eskola iha Cuba, agora oinsá MS hamutuk ho PNTL atu bele uza rekursu ne’ebé mak ita iha, karik ha’u hanoin ita presiza iha kordenasaun ne’ebé mak di’ak atu nune’e antes Polísia sira moras ga iha asidente ruma prontu komunikasaun ne’e halo nu’usá mak médiku ne’ebé mak iha Polísia nian iha Polísia bele kordena ho Óspital Nasionál Guido Valadares ou iha Óspital Referal, ida-ne’e mak ha’u nia suzestaun de’it maibé la’os suzestaun de’it depois de ida-ne’e sekarik bele ita halo kordenasaun atu bele haree asuntu ne’ebé mak ohin levanta iha ne’e."

Relasiona ho moras dengue ne'ebé nia númeru sae makas ho ida-ne'e Autoridade no Komunidade Munisípiu Díli husu ba Ministériu Saúde atu tau antesaun ba kazu dengue ne'e.

Ministra Saúde dr. Odete esplika "Tuir mai kona-ba prevensaun dengue loos duni wainhira moras iha mak ita fumigasaun, maibé ha’u hatene katak ita iha komisaun ida ne’ebé mak hanaran Komisaun Konjunta Kombate Dengue (KKKD) ne’ebé mak komisaun ida-ne’e lidera direitamente husi ita-nia Prezidente Autoridade Munisípiu nian no estrutura ida-ne’e ha’u la sala ba to’o iha nível Aldeia nian, agora ita presiza atu haree tanba moras dengue ne’e, moras ne’ebé mak endemic iha ita-nia rai kuandu udan tau oinsá mak KKKD ida-ne’e bele serbísu hamutuk ho MS."

"Primeiru mak ne’e, ita la’os haree uluk ba fumigasaun ou selae haree uluk ba abate maibé simples tebtebes, primeiru ita tenki haree susuk nia tolun entaun ita tenki hamoos ou fatin ne’ebé mak bokon ita tenki hamoos tenki hamaran, bee nalihun, kakun sira ne’ebé mak ita han tenki doku fila la’os hatuur hela, kalen sira tenki hakoi, tanba ida-ne’e sai hanesan fatin, knuuk ba susuk ne’ebé mak lori moras dengue enatun ida-ne’e primeiru ita tenki halo."

"No susuk adulto sira ne’e mós ita tenki oho ne’e liuhusi fumigasaun maibé wainhira nia larva ga susuk ninia tolun ne’ebé ita-boot sira haree iha bee ular oan iha ne’ebá ne’e, ne’e la’os ular bainbain maibé ular ne’ebé mak ita bolu larva mak orsida nia dezenvolve ou sai hanesan susuk adultu enatun ida-ne’e semples atu haree uluk ba ida-ne’e."

"Entaun parte husi Ministériu Saúde nian hamutuk ho Xefí Suku, Xefí Aldeia oinsá mak bele tau matan ba iha limpeza, liu-liu limpeza iha Dili laran, wainhira ita haree depois de natal ita-nia lixu sira ne’e aumenta, iha sikun-sikun sira ne’e aumenta nakonu ho lixu maibé laiha ema ida mak tau matan ba ida-ne’e.

Enatun saidá mak ita bele halo mak Ministériu Saúde aseita tebtebes ho señor Xefí Aldeia ninian ideia ohin maibé primeiru presiza halo limpeza uluk, halo limpeza hafoin ita tun bá fumigasaun nomós abatesasi sekarik presiza atu halo ida-ne’e, tanba fumigasaun ne’e mós iha ninia lala’ok, ita la fumigasaun arbiru tanba ita mós lakohi depois susuk sira ne’ebé mak iha ita-nia rai ne’e nia rezisténsia ba kimiku ne’ebé mak ita iha. Importante liu mak limpeza, sekarik ita-nia Diretóra SSM Díli nian iha ne’e, iha koperasaun di’ak liuhoi ta-nia Xefí Suku no Xefí Aldeia sira atu bele haree oinsá limpeza sira iha ita ida-idak nia Aldeia no idaidak nia Suku ho aumenta tan, ita kombina tan ho fumigasaun nomós abati ha’u hanoin ita bele reduz kazu dengue ne’e iha ita-nia rai no dalaruma ita sei laiha kazu wainhira ita fó nafatin atensaun ba iha asuntu limpeza nian."

#MédiaPaláciodasCinzas